Talvine metsakümblus pakub hulgaliselt positiivseid emotsioone, puhkust hingele ja uut energiat kogu kehale. Metsa minnes tuleks kohustused koju ootama jätta, telefon vaigistada ning hoida meeled siirad ja avali. On hea lihtsalt minna ja olla looduse sees ja sellega koos. Võime seda nimetada ka uitamiseks, mis on nauditav kui sihitu kulgemine. Laseme end loodusel juhtida ning kulgeme metsateel kiirustamata.
Mis see siis ikkagi on, mida me metsast otsima läheme? On see hingerahu? Vaimne tasakaal? Või midagi hoopis erilist? Eestlased armastavad oma metsa ning metsas käimine on ikka olnud midagi iseendastmõistetavat ja loomulikku. Meid peetakse metsausku puudekallistaja rahvaks, mis annab tunnistust sellest, et austame puid ning usume neisse vaat ehk isegi rohkem, kui endale tunnistada tahame. See aga, mida igaüks meist metsa minnes otsib, jääb tihti mõistatuseks. Suhe metsa ja puudega on intiimne ning seda eriti teistega ei jagata.
